Swedbank: ekspordivõimalused paranevad peagi

Tööstustoodangumahu languse taga oli nii elektri- ja mäetööstuse kui ka töötleva tööstuse toodangu mahu langus. Kuna möödunud aasta esimene pool oli oluliselt tugevam, siis aasta kokkuvõttes vähenes töötleva tööstuse toodangu maht vaid protsendi võrra. Samas oli nii detsembris kui ka aasta kokkuvõttes töötleva tööstuse langus üsnagi laiapõhjaline, kuna tootmismaht vähenes enam kui pooltes tegevusalades.

Domineerivalt kõige tugevama positiivse panuse töötleva tööstuse tootmismahu kasvu andis möödunud aastal puidutööstus, mille tootmismaht kasvas 7%. Puidutööstus on teinud oma tootmisvõimsustesse suuri investeeringuid ning seetõttu võib ka sel aastal oodata siin tootmismahu tugeva kasvu jätkumist. Kuigi ka tekstiili- ja mööblitööstuse ning haagiste toodang kasvas kiiresti, on need tegevusalad suhteliselt väikesed ning seetõttu ka panus töötleva tööstuse üldpilti oluliselt tagasihoidlikum.

Kõige enam tõmbasid aga töötleva tööstuse toodangu mahtu möödunud aastal alla keemia- ja elektroonikatööstus. Kui esimese languse taga oli peamiselt Venemaa nõudluse vähenemine, siis elektroonika puhul olid põhjuseks ettevõttesisesed tootmisotsused, mis suurendasid järsult tootmismahtu 2014. aasta teisel poolel ning tõstsid sellega võrdlusbaasi kõrgele. Tootmismaht kahanes möödud aastal enam kui 10% veel joogi-, rõiva- ja põlevkiviõlitööstuses.

Tootjahinna langus taandus

Möödunud aasta viimastel kuudel töötleva tööstuse ekspordi- ja tootjahindade langus taandus tasapisi. Vaatamata sellele, et tootmismahu langus süvenes, hoidis see kinni töötleva tööstuse käibe languse süvenemist. Kui aasta kokkuvõttes vähenes töötleva tööstuse käive 2%, siis detsembriks oli see langus vähenenud 1 protsendile.

Samuti pidurdus aasta viimastel kuudel tasapisi töötleva tööstuse ekspordikäibe vähenemine. Detsembris vähenes töötleva tööstuse ekspordikäive protsendi, aastas keskmiselt aga 2 protsendi võrra. Kõige enam panustas ekspordi langusesse möödunud aastal Venemaa-suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine. See mõjutas enim elektriseadmete ja jookide tootjaid ning keemiatööstust. Vaatamata sellele, et eksport mitmetesse Euroopa riikidesse suurenes, toimus Euroopa suunal ka väljaveo tugev vähenemine. Ekspordi langus Euroopa Liidu riikidesse oli aga suhteliselt kitsapõhjaline, kuna ligikaudu kolmandik sellest tuli põlevkiviõlitoodetest. Kui vaadata ekspordi languse põhjusi, siis ei ole selleks mitte meie ettevõtete ja nende kaupade halvenenud konkurentsivõime, vaid peamiselt välised tegurid – Venemaa nõrgenenud nõudlus ja sanktsioonid, madal nafta hind maailmaturul ning elektrooniktoodete puhul ettevõttesisesed tootmisotsused.

Lisaks töötleva tööstuse väljaveo käibe langusele vähenes möödunud aastal 2% võrra ka müük koduturule. Samas oli ekspordikäibe langusel töötlevale tööstusele suurem mõju, kuna selle ettevõtted viivad Eestist välja keskmiselt 70% oma käibest.

Käibe languse taandumine aitab ettevõtetel seista paremini vastu üha suurenevatele tööjõukuludele, ilma et kasumlikkus kannataks. Kuigi tootja- ja ekspordihindade langus on viimastel kuudel tublisti aeglustunud, pidurdab nende tugevama kasvu taastumist nõrk nõudlus välisturgudel ja madalate toorainehindade üldine foon.

Töötleva tööstuse uute tellimuste arv aasta viimasel paaril kuul suurenes. Detsembris oli selle taga peamiselt elektroonikatööstuse tellimuste võimas kasv, mida omakorda mõjutas aastatagune madalam võrdlusbaas. Lisaks elektroonikatööstusele kasvasid tellimused veel tekstiili- ja rõivatööstuses, elektriseadmete, masinate ja seadmete ning haagiste tootmises ehk ligikaudu pooltes, tellimustest sõltuvates tegevusalades.